Oskuslik parkimine on osa eeskujulikust liikluskultuurist

02.-07. maini toimub Eeskujuliku liiklemise nädal, mis on ellu kutsutud selleks, et pöörata rohkem tähelepanu igapäevasele eeskujulikule liiklemisele. Loe lähemalt eeskuju.ee.

Laupäeval, 7. mail kulmineerub nädal Tallinna lauluväljakul suurejoonelise hobisõidukite kokkutulekuga ja näitusega ning võetakse kokku nädala jooksul arutletud teemad.

Muuhulgas saab lauluväljakul ka parkimist harjutada. Leiad meid EuroParki lippude järgi - tule pane oma oskused proovile! 

Eeskujuliku parkimise ABC:

• pargi auto nii, et see on vaid ühel parkimiskohal ja asub äärejoonte suhtes keskel;
• ole tähelepanelik manööverdamisel ja auto ukse avamisel – jälgi teiste sõidukite asukohta;
• anna piiratud nägemisulatusega tagurdava auto juhile eesõigus;
• parklates kehtib liiklust korraldavate märkide puudumisel „parema käe reegel“;
• kui õnnetus on juhtunud, fikseeri olukord kirjalikult ja tee pilte;
• naerata kaasliiklejale ja paku hädasolijale abi!

Vaata siit juhiseid edukaks parkimiseks:

Parkimine „külgboksi“ – tekst ja joonised, video.

Tagurdamine „garaaži“ – tekst ja joonised, video.

Edaspidi parkimine „garaaži“ – video.

Faktinurk:

• 2015. aastal toimus Eestis ööpäevas keskmiselt 30 parkimisega seotud liikluskindlustusjuhtumit;
• 38% kõikidest liikluskindlustusjuhtumitest olid seotud parkimisega, so 11 tuhat juhtumit kahjunõuete kogusummaga 9,4 miljonit eurot;
• Pooled parkimisõnnetused juhtusid tagurdades parkimiskohale või parkimiskohalt liikuja otsasõidul pargitud sõidukile;
  • 2015. aastal toimunud parkimisjuhtumite situatsioonide osakaalud: 

    Situatsiooni nimetus	Juhtumite osakaal (%)
    Tagurdades parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile	50
    Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile	19
    Mööduva sõiduki otsasõit pargitud sõidukile	12
    Tagurdades parkimiskohale või -kohalt liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga	11
    Uksega teise sõiduki kahjustamine	5
    Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga	3

     

Andmed: „Liikluskindlustusjuhtumid: Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) 2016“

Läbi tähelepaneliku ja viisaka suhtumise saame õnnetusi vähendada

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmete kohaselt toimub rohkem kui kolmandik Eestis registreeritud liiklusõnnetustest parklates. Võiks arvata, et parkla on liiklemiseks rahulik ja turvaline paik. Kuid statistika näitab, et 2015. aastal toimus 11 tuhat parkimisega seotud juhtumit kahjunõuete kogusummaga 9,4 miljonit eurot.

Enamik parklaõnnetustest juhtub manööverdava sõiduki otsasõitmisel pargitud sõidukile (81% kõikidest parkimisjuhtumitest). Tähelepanelikkus, teiste sõidukite asukoha jälgimine ja võimalikult aeglane liikumine muudavad parkimismanöövrid turvalisemaks. Kindlasti tasub meelde tuletada parkimise teooria ja kasulikud nipid ning vajadusel kuskil kaubanduskeskuse parkimisplatsil nö tipptunnivälisel ajal harjutada.

Ka parklates tuleb jälgida liiklust korraldavaid märke, viimaste puudumisel kehtib vana hea „parema käe reegel“, st parkimisridade vahel liikudes tuleb teed anda paremalt lähenevale sõidukijuhile. Lisaks muidugi common sense – viisakas ja austav suhtumine kaasliiklejasse on sujuva ja probleemivaba liiklemise alus. Kuigi liikluseeskiri kohustab tahavaatajal ettevaataja mööda lasta, oleks mõistlik piiratud nägemisulatusega autojuhile eesõigus anda ja lasta tal oma platsilt välja tagurdada.

Mida teha, kui õnnetus on juhtunud

Kui siiski juhtub liiklusõnnetus, tuleb õnnetuse asjaolud ja autode kahjud kirjalikult fikseerida. Täitke vorm Liiklusõnnetuse teade. Või kui ametlikku vormi pole käepärast, tuleks vabas vormis kirja panna olukorra kirjeldus ja juhtunu põhjustaja ning allkirjastada dokument mõlemapoolselt. Lisaks on hea sõiduki(te) kahjudest fotod teha ja üles joonistada juhtunu skeem.

Kui parklas teist sõidukit vigastades selle juhti kohal pole, siis tuleks kindlasti teavitada politseid, kes fikseerib juhtunu ja võtab ühendust kannatanud osapoolega. Politseid tuleks teavitada ka siis, kui kannatanu sõiduki esmasel ülevaatusel ei tundu sellel midagi viga olevat. Viisakas on jätta ka oma kontaktandmed vigastatud sõiduki klaasipuhasti vahele.

Politsei peaks kohale kutsuma ka siis, kui õnnetuse süüdlases või muudes asjaoludes ühisele kokkuleppele ei jõuta või kui kahju tekitaja pole teada. Kahju saaja peab pöörduma enda või vastaspoole kindlustusandja poole kahjude hüvitamiseks.

Juhised, kuidas toimida liiklusõnnetuse korral liikluskindlustusjuhtumi vormistamisel sündmuskohal, leiab Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehelt  http://www.lkf.ee/images/files/Liiklus_noudekasitlemine_veebitekst7.pdf.

Paljudes parklates ja parkimismajades on turvakaamerad. Nende salvestistest võib abi olla, kui pargitud sõidukit on kahjustatud ning põhjustaja on lahkunud või kui tekib vaidlus õnnetuse asjaolude üle. Kindlasti tasub parkla operaatori poole pöörduda ja abi küsida.