Küpsised aitavad meil osutada teenuseid. Kasutades meie teenuseid nõustute küpsiste kasutamisega. Lähemalt

Tallinn plaanib parkimistasusid tõsta. Mida arvab EuroPark?

06.12.2023

Tallinn võttis vastu jätkusuutliku linnaliikuvuse kava, millega tõstetakse muu hulgas parkimistasusid.

Linnaliikuvuse kava kohaselt soovib Tallinn parkimisteenuse õiglaselt hinnastada ning vähendada isikliku sõiduautoga tehtavaid liikumisi. Inimesed suunatakse ühistransporti jms kasutama. Kavas on ka kirjas, et tasulist parkimisala laiendatakse ning parkimistasud kaasajastatakse nõudlusest lähtuvalt. Samuti on linnal plaanis järelevalvet suurendada.

Elanike soodustingimustel parkimise hind viiakse vastavusse pikaajalise parkimise turuhinnaga. Uute arenduste elanikele ei kehti tänaval soodustingimustel parkimine. Parkimise puhul rakendatakse dünaamilist hinnastamist: parkimistasu oleneb parkimiskohtade tegelikust kasutusest.

Teema on tegelikult keerulisem kui vaid parkimise hinnatõus. 

Autod on kõige kallim ja ebatervislikum viis linnas liikumiseks. Samas on auto kõige mugavam ja tihti kõige kiirem ja turvalisem viis liikumiseks. Paistab, et see mugavus kaalub üle autopidamise ebamõistlikud kulud, kalli parkimise, aegajalt ummikus istumise jne.

Uusi autosid lisandub Eesti teedele ca 20 tuhat tükki aastas, Harjumaale tekib üle 10 tuhande auto aastas juurde. Selle kasutempo juures on 15 aasta pärast autosid kaks korda rohkem kui täna. Et linnakeskkond saaks olla elamiseks meeldiv ja tervislik, peaks olema 30% linnast rohealad. Täna on see osakaal väiksem ja kuna autosid tuleb juurde, on surve parkimise ja teede järele kasvav, rohealad peavad taanduma. Iga auto parkimise jaoks on vaja arvestuslikult 60 ruutmeetrit maad – parkima peab kodu, töö, kooli, spordiklubi ja poe ees, keskmiselt on autol vaja kolm parkimiskohta päevas. Seetõttu võtab parkimine juba täna rohkem ruumi kui inimeste kodud! Seda trendi pole murdnud tasuta ühistransport, väga soodne taksoteenus ega kallid parkimishinnad. Autode arv jätkuvalt kasvab ja (linna)ruumi juurde ei teki! 

Poliitikute jaoks on autokasutuse piiramine väga ebapopulaarne tegevus, lühikeses perspektiivis see ärritab inimesi ja kindlasti saavad teemaga tegelevad poliitikud piki päid ja maksavad selle eest oma reitinguga. Autostumist Tallinnas lihtsalt peab kuidagi ohjama. Näited autodest pungil betoonlinnadest, kus on halb elada, on ju küllaga ja hetkel näitavad arengunooled Tallinnas just selles suunas. Samas on küllaga näiteid ka rohelistest suurlinnadest, kus liikumisviisid on mitmekesised, autoga saab sõita, aga võrdselt mõnus on ka jala käia, trammi või rattaga sõita. 

Parkimisel peab eristama kaks poolt. On lühiajaline ja pika-ajaline parkimine.

Lühiajaline parkimine on mõned tunnid kui külastatakse poodi, kohvikud, teatrit jne. Pika-ajaline parkimine on, kui auto seisab terve päeva töö juures parklas või inimene hoiab oma autot kesklinna kodu juures tänaval. Probleem on just pikaajaline parkimine, kus auto lihtsalt seisab keset linna terve päeva või ööpäeva või veelgi kauem. See on kõige raiskavam ruumikasutus. Veider on see, et täna Tallinna linn subsideerib, ehk maksab peale sellisele parkimisele. Linn, tähendab kõik maksumaksjad maksavad pikaaegselt autot parkivale autoomanikule piltlikult öeldes raha peo peale. Tallinna kesklinnas maksab keskmiselt 400 eurot ruutmeeter, auto parkimiseks on vaja keskmiselt 30 ruutmeetrit maad ehk parkimiskoha hind on 12tuhat eurot, lisaks asfalteerimine, valgustus ja koristus. Ühe koha õiglane kuu hind avalikus ruumis on vähemalt 120 eurot. Kui parkimise eest makstakse vähem, tähendab see ainult seda, et keegi teine maksab selle kulu ühel või teisel moel kinni. Ühtlasi on selline pika-ajaline parkimine ka kõige rohkem ühist ruumi raiskav ja kulutav. Täna on elanike load sisuliselt tasuta. Siin ongi kõige valusam kahvel poliitikutele. Ühise linna ruumi arengu seisukohast peaks kindlasti ära lõpetama tänavatel tasuta parkimise. Selle asemel saab rajada mugavaid kõnniteid, haljastust, rattateid jne. Kuidas abilinnapea või linnaosavanem oma valijatele selle ilma oma populaarsust kaotamata selgeks teeb , on kivist pähkel, mille puremisega pole siiamaani hakkama saadud. Lugupidamine sellele poliitikule, kes julgeb linna parema tuleviku ja enda häälte hinnaga selle teema enda agendasse võtta. 

 

Hoopis teine teema on lühiajaline parkimine. Selle hind nii linnatänavatel kui eraterritooriumitel on juba täna võrdlemisi kõrge ja seda tõsta pole vaja. Võib kõlada ehmatavalt, aga arvutuslikult neli-viis eurot tunnis ongi õiglane hind kesklinna maale, ükskõik, kas tegu on avaliku või eramaaga. Selliselt tekib tulu, mis katab maa tegeliku hinna, tarbija ise katab kulu ja keegi teine ei pea tema parkimisele peale maksma.  Tänaste hindadega tekib parkimiskohtadel õiglane tulu, mis ühelt poolt ei tapa auto-omanikku, kui tal tõesti mõnikord on vaja kesklinna autoga tulla ja samas reguleerib täituvust. Sellised, lühiajaliseks parkimiseks ja peatumiseks mõeldud kohad on jällegi Tallinna kesklinna äride ja elujõulisuse seisukohast üliolulised ja neid ei tohiks liigselt piirata ega segamini ajada pika-ajalise parkimisega. Kuna kesklinn teenindab kogu haja-asustatud harjumaad, siis peab ta olema autoga ligipääsetav. Ainult bussid ja rattad kahjuks siin ei toimi. Loomulikult ei pea autoga pääsema iga ukse ette, aga lühiajaline parkimisvõimalus peab olema 100 kuni maksimaalselt 200 meetri kaugusel sihtkohast. Vastasel korral kolivad teenused pika peale kesklinnast eemale ja on risk äri-geto tekkeks. Oluline on leida tasakaal lühiajaliste ja pikaajaliste parkijate vahel selliselt, et ruum oleks kasutatud optimaalselt ja tekiks suurem nõudlus ühistranspordi järele. Kesklinna probleem pole ühtlane liikluskoormus päeva jooksul, vaid hommikused ja õhtused tipptunnid, kus ühe tunni jooksul on kõikidel korraga vaja tööle tulla ja lapsed kooli viia ning siis auto päevaks kesklinna seisma jätta. Samas ei peaks linn piirama eraomanikke parkimiskohtade rajamisel. Kui ikka jagub lühiajalisi parkijaid või 400 eurot kuus maksvaid püsiparkijaid, siis võib neid rajada. Samal ajal ei pea linn ise pakkuma tasuta parkimist tänaval ega sundima elumajade ehitajaid rajama trammipeatuse äärde tulevale hoonele kalleid maa-aluseid parkimiskohti, kui inimestel neid tegelikult vaja pole. 

Arvame, et autokasutajad ei peaks liiga palju erutuma sellest liikuvuskavast. Auto on ja jääb kõige mugavamaks liikumisviisiks, isegi kui kiiruseid alandatakse 30km/h ja isegi kui mõni sõidurada ära kaob ja selle asemel haljastus ja rattateed tulevad. Küsimus pole selles, et autokasutajaid ahistatakse vaid selles, et teisi liikumisviise võrdselt koheldaks. Kallis.. kõige mugavam ja  kõige rohkem ühist ruumi raiskav liikumisviis peabki olema kallis. Lõpuks oleme kõik inimesed ja kellelegi meist ei meeldi elada magistraali või suure parkla ääres.

EuroPark enda hindu linna liikuvuskavast lähtuvalt ei muuda. Korrigeerime oma hinnakirja pidevalt vastavalt nõudlusele ja maaomanike eesmärkidele. Opereerime üle Eesti ca 700 parklat ja 50 tuhandet parkimiskohta, aastas on suurusjärgus neli miljonit parkimist. 

Tagasi uudiste lehele

Mugav ja taskukohane parkimislahendus Riia lennujaama lähedal

02.01.2024

Nüüd on võimalik kasutada uut mugavat lahendust neil, kes on suundumas reisile Riia lennujaamast. [...]

[...]

Loe veel

Tasuta käivitusabi Tallinna ja Tartu parklates

05.01.2024

Talvised külmad ilmad mõjutavad autode akusid, tuleme EuroParki parklates Sulle appi, kui auto enam ei käivitu.

[...]

Loe veel